MATERIA CIDADANIA E DEZENVOLVIMENTO SOCIAL
DOENÇA TROPICAIS
Servisu ne’e
hanesan meius ida hodi hetan Valor
Exame Final
Módulu VIII
 |
| ELABORA HUSI ALUNU ETI-DILI: |
Matias da Costa de Araujo
Hezron Maria Walosi Mendonça
Rosalia Nunes da Costa
Teresa Fernandes Xavier
TÉNICO LINGUAGEM
DE PROGRAMAÇÃO
ESCOLA TÉCNICA
INFORMÁTICA DE DÍLI
ETI-DÍLI
2018
Uluk Nanain hakerek nain hakarak agradese ba Aman
Maromak ne’ebe haraik ona nia grasa wain ba mi hodi Hakerek ami nia Servisu uma
ida ne’e ho diak, maske iha fallansu balun, maibe ami sempre kopera hamutuk no
fo motiva ba malu to’o agora ami finaliza duni ami-nia servisu ne’e ho di’ak.
Ami mos hakarak agradese ba ami-nia Professor da
Dixiplina, Professor “HENRIQUE EXPOSTO DE DEUS” ne’ebe
mak fo ona Servisu ne’e mai ami, atu bele banati tuir formatu ne’ebe mak
Professor fó, ida ne’e sai hanesan Matalan ka Referênsia ida mai ami Estudante
sira hotu atu pronto prepara Aan ba ban-bainrua nian, iha ne’e atan ami mos la
haluhan agradese mos ba kolega sira ne’ebe mak motiva ami no fo hanoin mai ami,
e ami la haluhan agradese mos ba ami nia belun sira ne’ebe oferese ka fasilita
tiha ona ita boot sira nia Komputador no Laptop ne’ebe ami uza ba halao ami nia
Servisu ne’e. Dala ida tan agradese ba imi hotu nia mizerekordia kalaran luak
hodi tulun ona ami iha tempu ne’ebe ma kami laiha kbit atu iha buat maibe ho
imi nia laran luak ami mos bele halao ami nia servisus ne’e ho diak.
HAKEREK
NAIN HUSI GRUPU….
Dili,…./…./2018
INDISE
PAJINA DO TITULU..............................................................................................................I
LIAN MAKLOKE......................................................................................................II
INDISE.......................................................................................................................III
KAPÍTULO I
INTRODUSAUN
1.1
Razaun Fundamentu
Doenças Tropicais mak hanaran Moras Tropikais
hanesan Patolójia infasioza ida ne’ebe
prolifera iha Kondiasaun klimátika sira ne’ebe manas tuir nia Rejiaun Tropikál.
Dalaruma sai mos hanesan kauza ba protozoáriu (ka Malária) iha Virus seluk mos
hanesan Dengue. Tradisionalmente, moras ne’ebe konsidera
tropicais sai tributo obrigatóriu populasaun ba sira ne'ebé moris iha trópicos
ho konsienti rejiaun klima hetan priviléjiu ne'e.Moras adquiriam karakterístika
epidêrmika sira hirak ne'e no ema ne'ebé millaun akometiamu moris iha areas
oin-oin. Malária, moras iha Chagas, isin-manas amarela, leishmaniose,dengue
sira entre enfermidades ne'ebé sai nu'udar tropicais iha rotuladas moras ne’e
nian. Iha parte boot liu dala sira, ne'e micro-organismu
transmisaun
ba moras Tropikal
Problema saúde públika Drauzio – ne'ebé mak moras
tropicais? Husi ida ne'e mós hanesan empregada-agora? Stefan Cunha Ujvari – Iha
tempu ne'ebé marka ingleses sira hakarak iha rejiaun colonizar iha trópicos,
li-liu iha Afrika, Sudeste aziátiku no India, tama iha contato ho moras
defisiente lubuk ida iha kontinente ne'e simu naran europeu ba moras tropicais
ka moras trópicos sira. Naran ida ne'e mós mak ne'ebé relevante, tanba ne'e,
iha trópicos, fatór hirak ne'e.
1.2 Objetivu
Ami
nia objetivu hakerek tese ida ne’e hodi fo hanoin mai ami oinsa atu hatene
klaru liu tan konaba Moras Trópiku sira. Dala barak ema temi de’it Moras
Trópiku maibe ita la hatene los, moras ida ne’e nia lalalok oinsa? No nia tipu
moras ne’e hanesan saida? Tan ne’e mak
ami hakarak atu hala’o ami Tese ida hodi aprende kle’an liu konaba subtopiku
sira ne’ebé hola parte iha Tópiku ne’e.
Iha
moras Tropiku ne’e hafahe ba iha subtopiku Tolu (3) mak hanesan tuir mai ne’e:
1.
Malária
2.
Dengue
3.
Diarreia
1.3
Problema
1. Ita hatene konaba Moras tropiku?
2. Moras tropiku ne’e fahe ba parte hira?
3. Oinsa mak ita bele prevene moras ne’e?
4. Tamba sa mak ita tenke hatan Moras Hanesan ne’e?
1.3.1
Saida mak Malária?
a.
Ita bele
prevene?
b.
Dalan oinsa mak
hetan Tratamentu konaba Moras refere?
c.
Ema ne’ebe hetan
ona Moras ne’e dalan oinsa mak ita tulun sir aba Hetan Fasilidade Saúde?
1.3.2
Dengue mak hanesan Moras saida?
a.
Bele kura mora
ne’e ka lae?
b.
Kausa husi moras
ne’e mak saida?
1.3.3
Diarreia mai husi ne’ebe?
a.
Lalaok konaba
moras ne’e mak hanesan saida?
b.
Moras ne’e Só
bele kona iha sa tempu?
c.
Oinsa mak moras
ne’e bele hada’et ba ema seluk?
KAPÍTULU II
MORAS TROPIKU
2.1
Malária
Malária mos ita koñese hanesan paludismu ida ka
moras ne’e bele infeta no provoka ba protozoáriu parasita (plasmodium) mak transmite moras ne’e ba ita ema liu husi susuk inan
ida ne’ebe hanaran Anopheles. Transmisaun Moras ne’e, bainhira susuk ne’e tata
ona ema ida nia Kontamina Virus iha kedas no nia rekolla kedas Virus Parasita
ne’e. liu ka husi nia sistema moras ne’ebe mak iha ona ita, depois deposita ba
ema ne’ebe hetan ona moras ne’e pois durante ne’e inseitu mos injeta soliva no
antikoagulante sira, susuk ne’e mos iha atividade ne’ebe makas iha tempu
kreupuskúlu katak tempu dadersan no tempu kalan.
2.1.1
Sintoma de Malária
Fase hahu ba Infesaun Malária ne’e karateriza ba
sintoma ne’ebe la espesifika katak nia durasaun ba loron barak, sente
ulun-moras, kabun-moras, isin-manas neineik sente no sente isin-malirin, no
moras makas tuir mai kulit mos hahu katar ita koi to’o kanek, no durante moras
ne’e serka husi minute 15 to’o horas 1 (ida). Iha mos fase akalmia, iha moras
ne’e ita bele sente diak wituan to’o fase tuir mai liu loron rua ka tolu nia
laran ka liu
2.1.2 Prevensaun
- a.
Toba tenke uza
Muskateiru;
- b.
Evita exposisaun
periodu atidade susuk;
- c.
Tenke rega
aimoruk Susuk nian;
- d.
Uza roupa liman
no ain naruk iha tempu kalan;
- Evita mos fatin
sira ne’ebe mak loke ne’e,presiza tenke taka, hanesan Bee-Tanke no Bee ne’ebe
iha Balde sira;
- f.
Tenke tuir
vasina Efikas hodi kontra Malária.
2.1.3
Tratamentu
Tenke ba halo tratamentu iha Médiku sira , hodi
hetan Aimoruk. Karik hetan ona moras ne’e tenke ba lalais fasilidade saúde
ne’ebe mak besik hanesan Ospital ka Klinika ne’ebe besik
2.2 Dengue
Dengue mak moras ida ne’ebe kausa husi Sususk Aedes
Aegypt (virus dengue) moras dengue
ne’e transmite husi ema ida liu husi susuk inan ne’ebe supa ema ida nia raan no
ba tata fali ema seluk, ne’e nia hadaet ka hamosu moras Dengue, se bainhira
susuk ne’e tata ita no nia sei transmite kontamina virus dengue ne’e mai ita,
atraves liu husi susuk Aedes Aegypt. Susuk ne’e halao nia Atividade durante
loron, hahu husi dadersan to’o lorokraik (ou
mais tarde).
2.2.1
Sintoma
Moras ne’e hafahe ba forma rua mak hanesan: “dengue
klassika” no “dengue homorrájika”
2.2.1.1
Dengue Klassika
Ø Sente moras makas, ulun hahai, no sente moras husi
oin no matan;
Ø Dalaruma akontese kompliku tebes (hemorrajias ne’ebe
aas) maibe iha moras seluk ne’ebe bele hato’o mos hemorrajias ne’ebe husi ibun
no inus;
2.2.1.2 Dengue Homorrájika
Ø Aas tebes, bainhira ema ne’e atu kombate moras ne’e ba dala rua;
Ø Loron lima dahuluk, sintoma ho tipo klassiku ne’ebe
la hasesan. A parte ba loron dalimak seluk moras ne sai normal. Tontura, no iha
difikuldade ba dada-iis, moras ne’e sai hanesan abdominante ida ne’ebe tun pas
parte ba Raan ne’ebe iha isin lolon nian;
Ø Iha
auséncia tratamentu mediku, moras ne'e bele hamate ema.
2.2.3
Prevensaun
Mós la iha dalan atu bele halakon
totalmente susuk ekipamentu transmisaun ne'e, dalan uniku kombate moras ne'e
halakon ema iha lokál sira ne'ebé susuk inan tolun ba no reproduduz.
Halakon fatin ne'ebé/lokál bee hela ba
(pur ezemplu, vasu aifunan, balde, kaixa nakonu iha lixu, pineu ka latas);
Evita espozisaun iha periodu atividade
liu susuk nian;
Uza bayagon;
Uza muskateiru, hodi tau ba Iha area
ne’ebe hetan uluk diskobertu auséncia hatais hanesan tratamentu mediku, moras
ne'e bele hamate.
2.2.4 Tratamentu
2.2.4.1 Dengue Classica
1Laiha tratamentu espesífiku.
Rekomenda-se deskansu, ai-han ho frutas barak, modo tahan no barak ingesun
líkuidu nian.
2Iha auséncia tratamentu medico precorre,
moras ne'e bele mate.
3Dengue hemorrágica Tenke haaver rigorozu
ida akompañamentu medico ne'e, atu identifika kazu agrava liu ho be raan.
2.3 Diareia
Ba diareia iha nia karakteristika
evluasaun relatoriu fezes liquidos (dalaruma misturadas ho raan). Ne'e bele ho
durasaun badak (2 to'o iha loron 3), ka komprende ida-ne'e durante periodu liu,
liu-liu bainhira infesaun ida ne'e mak provoka kondisaun ne'e. Ba ida ne'e la
moras diareia, so ma sintoma infesaun ka ida ne'ebé moras.
2.3.1
Fatór hirak ne'ebé bele kauza balun ba diareia mak:
a.
Infesaun kona virus, bakterias ka
parasitas;
b.
Alérjias;
c.
Médikamentus Balun (antibiótiku);
d.
Moras inflamatória intestinal tipu
oin-oin sintoma diareia, depende ba kazu ne'e, maski nuneʼe, ema balu sintoma
komún ne'e:
e.
Manas (to'o 38oC);
f.
Vómitos Oin abdominais
g.
Fezes dalabarak no been, ho lakon boot bee no sais mineral isin lolon ne'e, sei desidratasaun
kapasiadade. Ema hanesan baibain registentes liu; maibé ema ne'e, labarik, ema
ne'ebé idosas no debilitadas tendénsia atu desiderata ho asistensia enterprise
boot, ne'ebé ezije kuidadu medikus.
2.3.2 Prevensaun
prevensaun ba diareia ezije atu hatoman
hygiene ne'ebé adekuadu, hanesan fase liman ba bei-beik hanesan sabun evita
transmisaun ba ema seluk ne'ebé ajente ne'ebé bele hamosu (liu-liu iha tinan
ida ne'ebé kauza gastroenterite infesaun hatudu kontajiosa).
2.3.3 Tratamentu
Iha kazu barak diareia, tratamentu ne'e
de'it hetan remédius kompletu ba been lakon atu evita desidratasaun. Tenke tau
kuidadu ho ingrir, hodi hetan ai-han ai-han ne’ebe fo bokur ba isisn, mineral
no alkol. Iha kazu infesaun, uza de’it antibiótiku sei hahú husi preskrisaun
médika ne'e.
2.4
Proposta Kona-Ba Atividade
Ita so komenta planu
transadu husi unicef no WHO (2009) iha relatóriu ne'e, Diarrhoea: "Why are
still Children dying and what can be done," planu pontu hitu ba sira nia
moris atu salva ema husi labarik sira husi diareia inklui elementu rua ne'e tratamentu
no prevensaun na'in lima ne'e.
2.4.1 Tratamentu ne'e:
1-Substituisaun ba liquidos atu evita
desidratasaun.
2. Administrasaun zinco (ne 'ebé hamenus
gravidade no durasaun episódiu de diareia).
2.4.2 Prevensaun:
1. Ne’ebe
Imunizadu Kompletu kontra rotavirus no kontra sarampo.
2. Promove
exclusive no kosok oan susu no administrasaun suplementu ho Vitamina A.
3. Fase
liman ho sabaun
4. Hadia
kualidade no promosaun ba komunidade sira nia konsumu.
5. Promosaun
ba saneamentu báziku iha komunidade.
Desde inísiu tratamentu ho soro fisiolojicos
no tablets zinco, iha tinan 25 liu,konserge salva labarik sira kuase millaun
50.
2.5 Tuir
ema nia Teoria
a.
Ó Rasik Hatene Katak
Loron mundiál ba
hygiene fase liman nian ne'e harii husi OMS no selebra iha loron 15 fulan
outobro ne'e.Simples ba fase liman sira hodi hamenus virus ba 50% índise hamate
tanba diareia no di'ak liu prevensaun ho nune’e ba labarik sira ne’ebe
imunizadu kompletu ka intervensaun mediku sira.
b. Ó Rasik Hatene Katak
Dengue
ne'e la fó ba ema ne'e ba ema ne'e, no mós liuhusi ai-han ka uza objetu ne'e.
c. Imi hatene ka lae?
Forma
transmisaun malária nian, liu-hosi susuk, nia haree iha 1898 husi doutór
Britániku Ronald Ross, ida-Neʼe halo nia Novel dahuluk Physiology ka Medisina
iha 1902.
KAPÍTULU III
LIAN MAKTAKA
3.1 Konklusaun
Diskute-se
komponente biogeográfico no econômico moras tropicaiska iha sentidu ida luan liu, moras ne'ebé
define hanesan negligenciadas husi OMS. Moras tropicais hamriik ona konjuntu
ida, ecológicos evolutivos biolójiku, sosiál no fatór hirak ne'ebé kondisiona
nia mosu de'it ba proximidades Equador nian ne'e, entre trópicos Kankru no
Capricórnio nian. Iha ne'e, rekoñese katak iha ne'e, tuir loloos,"tanba
tempu aat tropikal fatalidade".Maibé, perpetuasaun moras tropika. Liafuan sira-xave: Moras, Moras negligenciadas tropicais,
Obrigasaun Ne'e.
3.2 Sugestaun
Husi
ami nia “servisu uma” ida ne’e karik
husi KAPIULU I to’o KAPITULO II, ne’e karik iha liafuan balun ne’ebe mak la
kategoria iha laran ka iha sala ruma husu Mestre atu korize tamba ida ne’e ma
kami nia frakeza no ami nia fraku, tan ne’e ami husu Mestre no Haree nain sira
hotu bele fó imi nia avaliasaun konaba ami nia “servisu uma” ne’e, ami presiza tebes imi hotu nia Kritika no
Sugestaun atu ami bele hadia fali Futuru oin mai. Obrigadu ba Haree Nain Sira
hotu, Bom Aproveitu.
BIBLIOGRÁFIA/
REFERÊNSIAS
Fonts:
sítio eletrónico official do OMS, who (2012), World Malaria Report, Geneva: WHO
www.who.int
EL