Monday, July 9, 2018

Profile

PROFILE
Desenhu husi Alunu ETI-DILI 2017-2019:
Hezron Walosi Mendonça
Rosalia Nunes da Costa
Matias da Costa de Araujo
Teresa Fernandes Xavier

Materia

MATERIA CIDADANIA E DEZENVOLVIMENTO SOCIAL

DOENÇA TROPICAIS
Servisu ne’e hanesan meius ida hodi hetan Valor
Exame Final Módulu VIII

ELABORA HUSI ALUNU ETI-DILI:



Matias da Costa de Araujo
Hezron Maria Walosi Mendonça
Rosalia Nunes da Costa
Teresa Fernandes Xavier


TÉNICO LINGUAGEM DE PROGRAMAÇÃO
ESCOLA TÉCNICA INFORMÁTICA DE DÍLI
ETI-DÍLI
2018


LIAN MAKLOKE
Uluk Nanain hakerek nain hakarak agradese ba Aman Maromak ne’ebe haraik ona nia grasa wain ba mi hodi Hakerek ami nia Servisu uma ida ne’e ho diak, maske iha fallansu balun, maibe ami sempre kopera hamutuk no fo motiva ba malu to’o agora ami finaliza duni ami-nia servisu ne’e ho di’ak.
Ami mos hakarak agradese ba ami-nia Professor da Dixiplina, Professor “HENRIQUE EXPOSTO DE DEUS” ne’ebe mak fo ona Servisu ne’e mai ami, atu bele banati tuir formatu ne’ebe mak Professor fó, ida ne’e sai hanesan Matalan ka Referênsia ida mai ami Estudante sira hotu atu pronto prepara Aan ba ban-bainrua nian, iha ne’e atan ami mos la haluhan agradese mos ba kolega sira ne’ebe mak motiva ami no fo hanoin mai ami, e ami la haluhan agradese mos ba ami nia belun sira ne’ebe oferese ka fasilita tiha ona ita boot sira nia Komputador no Laptop ne’ebe ami uza ba halao ami nia Servisu ne’e. Dala ida tan agradese ba imi hotu nia mizerekordia kalaran luak hodi tulun ona ami iha tempu ne’ebe ma kami laiha kbit atu iha buat maibe ho imi nia laran luak ami mos bele halao ami nia servisus ne’e ho diak.

 HAKEREK NAIN HUSI GRUPU….
Dili,…./…./2018





INDISE
PAJINA DO TITULU..............................................................................................................I
LIAN MAKLOKE......................................................................................................II
INDISE.......................................................................................................................III


KAPÍTULO I

INTRODUSAUN


1.1 Razaun Fundamentu

Doenças Tropicais mak hanaran Moras Tropikais hanesan Patolójia  infasioza ida ne’ebe prolifera iha Kondiasaun klimátika sira ne’ebe manas tuir nia Rejiaun Tropikál. Dalaruma sai mos hanesan kauza ba protozoáriu (ka Malária) iha Virus seluk mos hanesan Dengue. Tradisionalmente, moras ne’ebe konsidera tropicais sai tributo obrigatóriu populasaun ba sira ne'ebé moris iha trópicos ho konsienti rejiaun klima hetan priviléjiu ne'e.Moras adquiriam karakterístika epidêrmika sira hirak ne'e no ema ne'ebé millaun akometiamu moris iha areas oin-oin. Malária, moras iha Chagas, isin-manas amarela, leishmaniose,dengue sira entre enfermidades ne'ebé sai nu'udar tropicais iha rotuladas moras ne’e nian. Iha parte boot liu dala sira, ne'e micro-organismu transmisaun ba moras Tropikal
Problema saúde públika Drauzio – ne'ebé mak moras tropicais? Husi ida ne'e mós hanesan empregada-agora? Stefan Cunha Ujvari – Iha tempu ne'ebé marka ingleses sira hakarak iha rejiaun colonizar iha trópicos, li-liu iha Afrika, Sudeste aziátiku no India, tama iha contato ho moras defisiente lubuk ida iha kontinente ne'e simu naran europeu ba moras tropicais ka moras trópicos sira. Naran ida ne'e mós mak ne'ebé relevante, tanba ne'e, iha trópicos, fatór hirak ne'e.

1.2 Objetivu

Ami nia objetivu hakerek tese ida ne’e hodi fo hanoin mai ami oinsa atu hatene klaru liu tan konaba Moras Trópiku sira. Dala barak ema temi de’it Moras Trópiku maibe ita la hatene los, moras ida ne’e nia lalalok oinsa? No nia tipu moras ne’e hanesan   saida? Tan ne’e mak ami hakarak atu hala’o ami Tese ida hodi aprende kle’an liu konaba subtopiku sira ne’ebé hola parte iha Tópiku ne’e.
Iha moras Tropiku ne’e hafahe ba iha subtopiku Tolu (3) mak hanesan tuir mai ne’e:
1.      Malária
2.      Dengue
3.      Diarreia

1.3 Problema

1.      Ita hatene konaba Moras tropiku?
2.      Moras tropiku ne’e fahe ba parte hira?
3.      Oinsa mak ita bele prevene moras ne’e?
4.      Tamba sa mak ita tenke hatan Moras Hanesan ne’e?

1.3.1 Saida mak Malária?

a.       Ita bele prevene?
b.      Dalan oinsa mak hetan Tratamentu konaba Moras refere?
c.       Ema ne’ebe hetan ona Moras ne’e dalan oinsa mak ita tulun sir aba Hetan Fasilidade Saúde?

1.3.2 Dengue mak hanesan Moras saida?

a.       Bele kura mora ne’e ka lae?
b.      Kausa husi moras ne’e mak saida?

1.3.3 Diarreia mai husi ne’ebe?

a.       Lalaok konaba moras ne’e mak hanesan saida?
b.      Moras ne’e Só bele kona iha sa tempu?
c.       Oinsa mak moras ne’e bele hada’et ba ema seluk?

  
KAPÍTULU II
MORAS TROPIKU

2.1 Malária

Malária mos ita koñese hanesan paludismu ida ka moras ne’e bele infeta no provoka ba protozoáriu parasita (plasmodium) mak transmite moras ne’e ba ita ema liu husi susuk inan ida ne’ebe hanaran Anopheles. Transmisaun Moras ne’e, bainhira susuk ne’e tata ona ema ida nia Kontamina Virus iha kedas no nia rekolla kedas Virus Parasita ne’e. liu ka husi nia sistema moras ne’ebe mak iha ona ita, depois deposita ba ema ne’ebe hetan ona moras ne’e pois durante ne’e inseitu mos injeta soliva no antikoagulante sira, susuk ne’e mos iha atividade ne’ebe makas iha tempu kreupuskúlu katak tempu dadersan no tempu kalan.

2.1.1 Sintoma de Malária

Fase hahu ba Infesaun Malária ne’e karateriza ba sintoma ne’ebe la espesifika katak nia durasaun ba loron barak, sente ulun-moras, kabun-moras, isin-manas neineik sente no sente isin-malirin, no moras makas tuir mai kulit mos hahu katar ita koi to’o kanek, no durante moras ne’e serka husi minute 15 to’o horas 1 (ida). Iha mos fase akalmia, iha moras ne’e ita bele sente diak wituan to’o fase tuir mai liu loron rua ka tolu nia laran ka liu

2.1.2 Prevensaun

  • a.       Toba tenke uza Muskateiru;
  • b.      Evita exposisaun periodu atidade susuk;
  • c.       Tenke rega aimoruk Susuk nian;
  • d.      Uza roupa liman no ain naruk iha tempu kalan;
  •   Evita mos fatin sira ne’ebe mak loke ne’e,presiza tenke taka, hanesan Bee-Tanke no Bee ne’ebe iha Balde sira;
  • f.       Tenke tuir vasina Efikas hodi kontra Malária.

2.1.3 Tratamentu

Tenke ba halo tratamentu iha Médiku sira , hodi hetan Aimoruk. Karik hetan ona moras ne’e tenke ba lalais fasilidade saúde ne’ebe mak besik hanesan Ospital ka Klinika ne’ebe besik

2.2 Dengue

Dengue mak moras ida ne’ebe kausa husi Sususk Aedes Aegypt (virus dengue) moras dengue ne’e transmite husi ema ida liu husi susuk inan ne’ebe supa ema ida nia raan no ba tata fali ema seluk, ne’e nia hadaet ka hamosu moras Dengue, se bainhira susuk ne’e tata ita no nia sei transmite kontamina virus dengue ne’e mai ita, atraves liu husi susuk Aedes Aegypt. Susuk ne’e halao nia Atividade durante loron, hahu husi dadersan to’o lorokraik (ou mais tarde).

2.2.1 Sintoma

Moras ne’e hafahe ba forma rua mak hanesan: “dengue klassika” no “dengue homorrájika”

2.2.1.1 Dengue Klassika

Ø  Sente moras makas, ulun hahai, no sente moras husi oin no matan;
Ø  Dalaruma akontese kompliku tebes (hemorrajias ne’ebe aas) maibe iha moras seluk ne’ebe bele hato’o mos hemorrajias ne’ebe husi ibun no inus;

 

2.2.1.2 Dengue Homorrájika

Ø  Aas tebes, bainhira ema ne’e  atu kombate moras ne’e ba dala rua;
Ø  Loron lima dahuluk, sintoma ho tipo klassiku ne’ebe la hasesan. A parte ba loron dalimak seluk moras ne sai normal. Tontura, no iha difikuldade ba dada-iis, moras ne’e sai hanesan abdominante ida ne’ebe tun pas parte ba Raan ne’ebe iha isin lolon nian;
Ø  Iha auséncia tratamentu mediku, moras ne'e bele hamate ema.

 

2.2.3 Prevensaun

Mós la iha dalan atu bele halakon totalmente susuk ekipamentu transmisaun ne'e, dalan uniku kombate moras ne'e halakon ema iha lokál sira ne'ebé susuk inan tolun ba no reproduduz.
    Halakon fatin ne'ebé/lokál bee hela ba (pur ezemplu, vasu aifunan, balde, kaixa nakonu iha lixu, pineu ka latas);
    Evita espozisaun iha periodu atividade liu susuk nian;
      Uza bayagon;
 Uza muskateiru, hodi tau ba Iha area ne’ebe hetan uluk diskobertu auséncia hatais hanesan tratamentu mediku, moras ne'e bele hamate.

2.2.4 Tratamentu

2.2.4.1 Dengue Classica

1Laiha tratamentu espesífiku. Rekomenda-se deskansu, ai-han ho frutas barak, modo tahan no barak ingesun líkuidu nian.
2Iha auséncia tratamentu medico precorre, moras ne'e bele mate.
3Dengue hemorrágica Tenke haaver rigorozu ida akompañamentu medico ne'e, atu identifika kazu agrava liu ho be raan.

2.3 Diareia

Ba diareia iha nia karakteristika evluasaun relatoriu fezes liquidos (dalaruma misturadas ho raan). Ne'e bele ho durasaun badak (2 to'o iha loron 3), ka komprende ida-ne'e durante periodu liu, liu-liu bainhira infesaun ida ne'e mak provoka kondisaun ne'e. Ba ida ne'e la moras diareia, so ma sintoma infesaun ka ida ne'ebé moras.

 

2.3.1 Fatór hirak ne'ebé bele kauza balun ba diareia mak:

a.       Infesaun kona virus, bakterias ka parasitas;
b.      Alérjias;
c.       Médikamentus Balun (antibiótiku);
d.      Moras inflamatória intestinal tipu oin-oin sintoma diareia, depende ba kazu ne'e, maski nuneʼe, ema balu sintoma komún ne'e:
e.       Manas (to'o 38oC);
f.       Vómitos Oin abdominais
g.      Fezes dalabarak no been, ho lakon boot bee no sais mineral isin lolon ne'e, sei desidratasaun kapasiadade. Ema hanesan baibain registentes liu; maibé ema ne'e, labarik, ema ne'ebé idosas no debilitadas tendénsia atu desiderata ho asistensia enterprise boot, ne'ebé ezije kuidadu medikus.

2.3.2 Prevensaun

prevensaun ba diareia ezije atu hatoman hygiene ne'ebé adekuadu, hanesan fase liman ba bei-beik hanesan sabun evita transmisaun ba ema seluk ne'ebé ajente ne'ebé bele hamosu (liu-liu iha tinan ida ne'ebé kauza gastroenterite infesaun hatudu kontajiosa).

2.3.3 Tratamentu

Iha kazu barak diareia, tratamentu ne'e de'it hetan remédius kompletu ba been lakon atu evita desidratasaun. Tenke tau kuidadu ho ingrir, hodi hetan ai-han ai-han ne’ebe fo bokur ba isisn, mineral no alkol. Iha kazu infesaun, uza de’it antibiótiku sei hahú husi preskrisaun médika ne'e.


2.4 Proposta Kona-Ba Atividade
Ita so komenta planu transadu husi unicef no WHO (2009) iha relatóriu ne'e, Diarrhoea: "Why are still Children dying and what can be done," planu pontu hitu ba sira nia moris atu salva ema husi labarik sira husi diareia inklui elementu rua ne'e tratamentu no prevensaun na'in lima ne'e.

2.4.1 Tratamentu ne'e:

1-Substituisaun ba liquidos atu evita desidratasaun.
2. Administrasaun zinco (ne 'ebé hamenus gravidade no durasaun episódiu de diareia).

2.4.2 Prevensaun:

1.      Ne’ebe Imunizadu Kompletu kontra rotavirus no kontra sarampo.
2.      Promove exclusive no kosok oan susu no administrasaun suplementu ho Vitamina A.
3.      Fase liman ho sabaun
4.      Hadia kualidade no promosaun ba komunidade sira nia konsumu.
5.      Promosaun ba saneamentu báziku iha komunidade.
Desde inísiu tratamentu ho soro fisiolojicos no tablets zinco, iha tinan 25 liu,konserge salva labarik sira kuase millaun 50.

2.5 Tuir ema nia Teoria

a. Ó Rasik Hatene Katak

Loron mundiál ba hygiene fase liman nian ne'e harii husi OMS no selebra iha loron 15 fulan outobro ne'e.Simples ba fase liman sira hodi hamenus virus ba 50% índise hamate tanba diareia no di'ak liu prevensaun ho nune’e ba labarik sira ne’ebe imunizadu kompletu ka intervensaun mediku sira.

b.      Ó Rasik Hatene Katak

Dengue ne'e la fó ba ema ne'e ba ema ne'e, no mós liuhusi ai-han ka uza objetu ne'e.

c.       Imi hatene ka lae?

Forma transmisaun malária nian, liu-hosi susuk, nia haree iha 1898 husi doutór Britániku Ronald Ross, ida-Neʼe halo nia Novel dahuluk Physiology ka Medisina iha 1902. 

KAPÍTULU III

LIAN MAKTAKA

3.1 Konklusaun

Diskute-se komponente biogeográfico no econômico moras tropicaiska iha sentidu ida luan liu, moras ne'ebé define hanesan negligenciadas husi OMS. Moras tropicais hamriik ona konjuntu ida, ecológicos evolutivos biolójiku, sosiál no fatór hirak ne'ebé kondisiona nia mosu de'it ba proximidades Equador nian ne'e, entre trópicos Kankru no Capricórnio nian. Iha ne'e, rekoñese katak iha ne'e, tuir loloos,"tanba tempu aat tropikal fatalidade".Maibé, perpetuasaun moras tropika. Liafuan sira-xave: Moras, Moras negligenciadas tropicais, Obrigasaun Ne'e.

3.2 Sugestaun

Husi ami nia “servisu uma” ida ne’e karik husi KAPIULU I to’o KAPITULO II, ne’e karik iha liafuan balun ne’ebe mak la kategoria iha laran ka iha sala ruma husu Mestre atu korize tamba ida ne’e ma kami nia frakeza no ami nia fraku, tan ne’e ami husu Mestre no Haree nain sira hotu bele fó imi nia avaliasaun konaba ami nia “servisu uma” ne’e, ami presiza tebes imi hotu nia Kritika no Sugestaun atu ami bele hadia fali Futuru oin mai. Obrigadu ba Haree Nain Sira hotu, Bom Aproveitu.

BIBLIOGRÁFIA/ REFERÊNSIAS


Fonts: sítio eletrónico official do OMS, who (2012), World Malaria Report, Geneva: WHO www.who.int
Fonte: Sítio eletrónico official dos prémios Novel. www.novelprize.org
https://drauziovarella.uol.com.br/entrevistas-2/doencas-tropicais/ Dr.Stefan Cunha Ujvari é medico infectologista e autor do livro “A história e suas epidemias” (Editora Senac). 11 de janeiro de 2012 Revisado em 18 de maio de 2018  http://www.scielo.br/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S0103-40142008000300007
EL